Sotsiaalse stigma ehk häbimärgistamise mõistmine

Huvitaval kombel pärineb sõna „stigma” Vana-Kreekast, kust pärineb palju loomingulisi sõnu, ning see tähistab märki, märgistust, silti, templit või tätoveeringut. Seda sõna kasutati tegelikult just kurjategijate, petturite, orjade ja reeturite märgistamiseks. Tänaseks on sõna tähendus arenenud ning sotsiaalse stigma all mõistetakse inimeste diskrimineerimist, nende “märgistamist”, kui nad ei vasta ühiskonnas põhinevatele kriteeriumitele. Küll aga tekib sellest kõigest justkui nõiaring:

Diskrimineerimine → Eelarvamused → Stigmatiseerimine → Diskrimineerimine

💢Mis on sotsiaalne stigma ehk häbimärgistamine?

Hukkamõist, eelarvamus, põlgus, häbistamine, mille tulemusena tõrjutakse inimene justkui ühiskonnast välja, mis omakorda hävitab inimese identiteedi.

Vaimne/psüühiline häire on justkui häbimärk ja sealjuures tihtipeale arvatakse, et inimene on ise süüdi ja pole välja teeninud kaastunnet ega abi. Selline näeb välja nähtamatu stigma. Kui aga nüüd tegemist on füüsilise puudega ja inimene tõrjutakse välja ja sildistatakse, siis see ei näita mitte ainult häbimärgistaja piinlikku rumalust, vaid tegemist on lausa nähtava stigmaga.

Tänapäeval tolereeritakse füüsilist puuet pisut rohkem, kui vaimseid probleeme. Vaimne ei ole alati silmaga nähtav ja nagu öeldakse, mida ei näe, seda pole olemas.

🔍Kuidas sotsiaalne stigma kujuneb?

Stereotüüpne – uskumus, et tegemist pole häire või haigusega, vaid inimene on lihtsalt saamatu. Tihtipeale seotud just inimese enda väljakujunenud maailmavaatega.

„Ta on loll.“

Eelarvamuslik – on ka sterotüüpne aga siia lisatakse veel negatiivne reageering. Tunnetel ja hoiakutel on siin suur roll, sest kui inimesed midagi näevad, tekib neil selle kohta mingi tunne ja siin on see tavaliselt negatiivne tunne.

„Mind ajab nii närvi, kui loll võib üks inimene olla.“

Diskrimineeriv – kui on juba eelarvamus, siis käitutakse sellest tulenevalt. Siin lastakse kõik oma tunded ja hoiakud käiku.

„Kuna mind ajab nii närvi, et ta nii loll on, siis ma ei kavatse temaga mingit tegemist teha.

😰Milline on sotsiaalse stigma mõju?

Enesehinnang langeb, sest inimene hakkab mõtlema, et äkki ta ongi saamatu ja ise süüdi. Ehk mul polegi vaimse tervise probleemi? Ma olen hoopis väärtusetu. Ma olengi lihtsalt saamatu ja rumal.

Tööefektiivsus ja oskuste tase langeb ja seetõttu on raskem ka eluga toime tulla.

Ei jõuta õigeaegselt abini, mistõttu võtab paranemine kauem aega ja on vaevalisem.

Motivatsioonilangus.

Kogemused on negatiivsed ja tulevik paistab tume.

Hoiakute mõju võib kaasa tuua topelt kahju, millega kaasneb enesesüüdistus ja väärtusetuse tunne. Võib kujuneda välja narkomaania, alkoholism, ülesöömine või üldine ennasthävitav käitumine.

🙊Kes häbimärgistab teisi?

Kõik teevad – Jah, me kõik! Meie aju toimib nii, sellest aga olulisem on, kas me MÄRKAME seda. Me kõik oleme elus mingil ajahetkel kellelegi mingi sildi külge pannud. See tundub nii inimlik ja juhtub kuidagi automaatselt. Seda teevad ka need, kes on teemaga kokku puutunud, kui ka professionaalsed meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad ning psühholoogid.

💪Mida siis teha?

Ole teadlikum ja märka oma negatiivseid mõtteid teiste suunas, aga ka enda suhtes.

Näita eeskuju ja anna ka ise teadlikkust edasi oma lähedastele.

Ole julge ja räägi probleemist, selgita.

Ole hoolivam teiste suhtes.

Arenda empaatiavõimet ehk püüa end vahel panna teise inimeste kingadesse või näha asju nende vaatenurgast või olukorrast.

🧠Kuidas vähem häbimärgistada?

Hangi teadmised.

Mõtle oma elu peale, kui Sulle on liiga tehtud ja räägi oma lugu.

Räägi inimesega, kellel on vaimse tervise probleem. Tutvu teiste lugudega.

Õpi ühiskonnas ja enda ümber olevate sündmuste näidetest.

🗣️Milline on Sinu lugu?

Stigma lood ühiskonnast

Ühiskond mõistab hukka narkomaanid, alkohoolikud ja kodutud, kordagi ei teki küsimust, et kuidas need kunagi täiesti tublid ja toredad inimesed selleni jõudsid. On nii?

Aga kui sellise probleemiga seisab silmitsi mõni kuulsus, kes Sulle tegelikult väga meeldib, Sinu suur unistus oleks temaga kunagi kohtuda ja mälestuseks üks pilt teha.

Kas Sinu arvamus temast muutuks?

Aga kui ta tuleb ja räägib oma loo, räägib kogu tõe, mis juhtus, mida ta tundis ja kuidas tee jalge alt kadus?

Kas Sa mõistaksid teda?

Võibolla Sa isegi samastud eks. Miks me siis mõistame hukka, teadmata, kuidas inimene kuristiku äärele sattus, teadmata tema lugu ja hingevalu, teekonda.

Kui paljud meist lähevad kaasa avaliku häbimärgistamisega ja võtavad neist lugudest kaasa negatiivsed hoiakud?

Võta hetk ja küsi endalt:

"Kas see on inimene, keda ma tahaksin oma ellu...?"
Töökaaslaseks
Sõbraks
Aga, kui see oleks mu vanem?

Mis Sa vastaksid?

Ja nüüd küsi?
Mis siis, kui see inimene oleksin mina ise?

Häbimärgistamine kodus ja perekonnas

Meie vanemad soovivad meile head: parimat haridust ja jõukat elu. On nii?

Aga miks me siis kuuleme ikka ja jälle, kuidas noored ei leia mõistmist oma vanematelt?

Noor inimene teeb oma erialavaliku, just sellise millise ta sel hetkel parasjagu endale sobivamaks peab, aga vanemad mõistavad valiku hukka.

See pole piisavalt prestiizne!
Kuhu Sa selle haridusega lähed?
Kui Sa teed selle valiku, Sa ei jõua elus mitte kuhugi.

Tihti jätkub stigmatiseerimine ka siis, kui noor jääb oma valikule kindlaks.

Kui kogu lapsepõlve räägitakse Sulle, et Sa õpid ainult iseendale, siis ma küsin, kui laps endale õppis, miks ei või ta ellu astudes teha ise valikut?

Kas siis ikkagi õpiti vanematele ja nüüd vanemad ostustavad, mis kooli ja mis eriala see kõige õigem oleks?

Neid lugusid, kus lapsed ei leia oma vanemate toetust, on tegelikult palju. Kui nüüd oleks tarvis pöörduda professionaalse abi poole, siis vanemad arvavad, et ega mu laps ju hull pole, miks ta peaks minema. Miks on vanematel sellised hoiakud? Kust need tulevad?

Mõtisklusi sitgmast ehk häbimärgitamisest maailmas

Miks on nii, et paks on paks ja kui ta ühiskonna loodud sabloonist läbi ei mahu, siis pole tal mingit lootust? Ta ei sobitu kuhugi? Miks? Sest tal on rohkem kurve kui mõnel teisel? Sest tal on rohkem karakterit, kui keskmisel inimesel?

Miks ta selle roosa kleidi pani, ta näeb selles kohutav välja. Nii suur ja roosa!
Issand, miks ta sööb burgerit? Ta ei tohiks sinnapoole vaadatagi!

Ma küsin vastu:

Kas nemad siis tohivad vaid musta kanda?
Aga võibolla on selle taga sügavam põhjus, mõni haigus?
Ta ehk ei soovigi välja näha nagu pliiats?

Kui Sind mõistetaks niimoodi hukka: vale soeng, kõverad jalad, längus õlad, väike pea, kitsad huuled, kiilas pea, siis ma küsin? Miks on üks „viga“ teistest hullem?

Miks on „paks” sõimusõna, aga samas näeme, et paljude inimeste jaoks on keegi, kes ropendab, lahe?

Kas pole pisut ebaõiglane?

Ühelt poolt tundub halb lahe ja vinge, aga teisalt mõistame hukka ja näeme erinevusi negatiivsena. Halb on ühtäkki hea.

Kui Sul on hea süda, empaatiavõime ja oled seesmiselt ilus hing, siis see loeb kordades rohkem.

Öeldakse, et ilu algab seestpoolt – jah, sest seemine ilu kiirgab ka väljapoole.

🌱Läbi empaatia ja mõistmise muudame maailma - päriselt

Me kõik oleme individuaalsed, me kõik oleme omal moel ilusad inimesed ja me kõik loome oma tuleviku. On üks ütlus, mis ütleb: ole Sina ise ja maailm järgneb Sulle. Kui mees tahab olla koos mehega ja naine naisega, siis see on niivõrd ebatraditsionaalne, et sildistamine käib väga kiirelt.

See on rõve?
Vastik on vaadata!
Maailm on nii loodud, et on mees ja naine. Naine kannab kleite ja mees pükse.

Meie seas on neid, kes on nii öelda teistsugused, nad eristuvad ja on erilised. Neid kutsutakse veidrikeks, peast sõgetateks. Samas kõik need inimesed on leidnud viisi, kuidas elus toime tulla. Nad ei virise, teevad tööd ja kannatavad ära stigmatiseeriva kriitikalaviini. Me keegi ei tea ega pole näinud, milline on olnud nende teekond, milliseid raskuseid nemad kannavad.

Sotsiaalmeedias näeme sageli, et inimestel on aega kommenteerida ja seda väga negatiivselt. Tundub, et neil on aega negatiivsete asjade levitamiseks, aga kui asi puudutab nende endi elu, siis pole neil aega midagi muuta. Inimene võtab lihtsalt selle aja, et öelda kellelegi halvasti.

Küsi endalt: „Kuidas see kõik minusse puutub?“

Elame ise ja laseme ka teistel elada.

Aita kaasa!
Võta meiega ühendust ja räägi oma lugu.
Soovime kõigile rohkem märkamist ja empaatiavõimet.

Armastusega,
Gerly & Caitlin
Soul Sisters Tarot